Chopstics Pirita, Tallinn

Siit nüüd midagi imelist ei tule.

Esiteks jääb mulle selle koha osas arusaamatuks, et seal on suht hõre klientuur… et miks nad ei rakenda lauateenndust?!

Ok, Esiteks hakkas silma see, et sisenedes pidime meie, kliendid, esimesena tervitama ja vastus oli suht uimane mokaotsast tere. Teiseks… teenindajad mürasid (jah, päriselt) omavahel ja lollitasid ja jooksid ringi… itsitasid jne… suht kummaline käitumine. Nõusid ei koristatud kui olime söömise lõpetanud.

Nägin, et üks paarike tuli kohale, tellis ja siis ilmselt käisid poes. Samal ajal kattis teenindaja neile laua (ka toitude ja teega)… väheke imelik ju kui kliendid pärast söövad külma sööki

Midagi säravat ma ei saa sellek oha kohta öelda, sest toidud oli ka suht ok aga ei midagi erilist.

Panin siis hinded 10 pallisüsteemis:

Teenindus – 3

Toit – 5

Interjöör – 6

Mugavus – 4

Kokku: 18 (max 40)

Üldiselt ma ei soovita aga kui kõht on tühi siis kaasa osta oleks OK. http://www.chopsticks.ee/

Asian Chef, Võru tn, Tartu

Eile külastasin esimest korda seda restorani.

Tellisime mango kana ja kananuudlid ja rohelise tee jasmiiniga. Toit oli väga väga hea ja teenindaja oli ka väga meeldiv. Ainuke asi, mis ei olnud väga hea oli istumiskohad. Meil oli valida selliste “kõvade” toolide vahel ja diivani vahel. Valisime diivani. Ilmselt on diivanid seal mõeldud rohkem lebotamiseks kui söömiseks. Või noh… diivanite juures laud on selline, et sinna ei saa varbaidki alla panna ja peab veidi küljega istuma. Söömiseks veidi ebamugav.

Ja teine asi, mis ei saa täispunkte on pulgad. Paistsid sellised liiga odavad. Esiteks ei murdunud nag õigesti mööda murdejoont ja teiseks võis nendets omale pinnu suhu saada (õnneks me ei saanud).

Aga telkust tulid laheda Bolliwoodi muusikavideod. Väga meelelahutuslik.

Mulle väga meeldis ka see, et kui tänasin teenindajat meeldiva aja eest, vastas, et “Tänana ja ootame Teid tagasi juba täna õhtul” Ning mulle meeldib ka see kui teenindajad näevad kõike, mis nende asutuses toimub, mitte ei vahi vaid oma lauda ja oma ette. Letitaga olnud teenindajaoli ilmselgelt millegagi hõivatud kui märkas meie lahkumist ing soovis meile kena päeva (Y).

Panin siis hinded 10 pallisüsteemis:

Teenindus – 10

Toit – 9

Interjöör – 8

Mugavus – 4

Kokku: 31 (max 40)

Soovitan http://www.asianchef.ee/

Rimi Sõpruse pst, Tallinn. Vol 1 ja Vol 2

Puhugem Blogine uus elu sisse

VOL 1

Paar aega tagasi külastasin lõuna ajal Sõpaka Rimi poodi. Saime suheliselt kummalise kogemuse osalisteks.

Ladusime kolmekesi oma kaubad lindile ja algaski pihta. Proua kassapidaja ilmselt ei salli oma tööd. Mina oli järjekorras teine aga enamus nalja juhtus esimesega meist, nimetagem teda Kariniks. Karin võttis ühe (enda meelest) kilekoti ning kui teenindaja hakkas neid kassast “läbi lööma” mainisime teenindajale, et tegelikult tahtsime ühte kotti. Selle peale tegi proua torisevat nägu ja pani mõlemad kotid Karinile kauba juurde. Mainsin siis ka veel, et kahte kotti pole vaja. Saime toriseva näo ja üleliigne kilekott sattus teenindaja käe läbi munu kaupade juurde. Mainisin, et ma ei soovi kilekotti. Kassapidaja võttis siis koti ja hakkas seda kõva häälega pakkuma järgmistele klientidele. Kui keegi kotti ei tahtnud osta pani taas minu kaupade juurde. Hoolimatta selles, et mainisin taas, et ma seda ei soovi pidin koti ise teenindaja kõrval olevale vabale tööpinnale asetama.

Mainin, et me kolmekesi olime väga sõbralikud ja rõõmsas tujus ning ei olnud kordagi teenindajaga ebaviisakad

Niisiis saime veel torisevaid nägusid ja ei ühtegi sõna. Meid ei teretatud, ei öeldud palju arvekokku on, ei juhendatud kaardimaksel (tavalisel ju seda tehakse, mina teeksin), ei soovitud kena päeva ega öeldud headaega jne.

Kui olin oma kauba eest maksnud mainisin teenindajale, et naeratus muudab tuju heaks (väga sõbralikult ja viisakalt naeratades). Proua selle peale (väga toriseva häälega) torises, et peaksin ise proovima tema toolil istuda päev läbi. Noh mis siis ikka suurest ehmatusest sellise reaktsiooni peale tutvustasin talle oma tööd ning mainisin, et minu teenindaja töö on tõenäoliselt oluliselt keerulisem kui tema oma

Teavitasin juhtunust, teiste agiteerimisel, ka Rimi poodi. 

VOL 2

Möödusid päevad ja mõtlesin, et kui järgmine kord Rimi poodi külastan teen natuke nalja ja lähen sama kassapidaja juurde, et tema tujugi tõsta.

Mõeldud-tehtud. Kui jõudis minu kord teenindaja juures pobises ta mulle väikese “Tere” (tubli). Kui tal said mu kaubad “kokku löödud” viivitasin, et oodata kuni mulle öeldakse, et kui palju tuleb maksta. Teenindaja seda ei tenud. Hakkas vahtima mu rahakotti ja torises “kaaaaardiga või???” mina selle peale üllatunud näoga vahin ringi “oi, ee… palju see kokku teebki?” Kassapidaja jagas minuga maailma kõige torisevamat nägu ning osutas kassaaparaadi tabloole, kus number seisis. Mina aga vahtisin ringi ning ootasin kuni ta selle summa mulle ütleb. Lõpuks ütleski… ülitorisedes. Mina aga koguaeg viisakalt ja rõõmsalt naeratasin

Panin siis oma kaardi terminali ja kui oli aeg panna PIN kood küsisin teenindajalt, et kas võib PINi panna. Sain jälle ülimõru näo ja vastuse “JAH!!!” kui oli aeg kaarti välja võtta kordus PIN koodiga juhtunu. Lõpuks soovisin teenidnajale kena päeva kuid ei mäleta, et oleksin vastust saanud.

Kallis proua kassapidaja. Elu on lill, päike ja armastus

Elisa

Nagu näha juba on seekord juttu Elisast!

Olen Siljaga ühes perepaketis ja kuna ta kolis Londonisse soovisime muuta mind paketi omanikuks ja teda numbrite kasutajaks et ma saaksin kõiki toiminguid teha. Läksime kolmapäevasel päeval Kristiine esindusse… saime väga ebameeldiva teeninduse osaks ning ei saanud vastuseid oma küsimustele: Millal viimati muutis Elisa Üldtingimusi? ja Millal viimati muudeti midagi hinnakirjas? Selgitasime ka oma olukorda ning vastuseks soovitati meil lepingu sõlmimisel leping läbi lugeda ja kinnitati, et volitada saab Silja mind vaid notariaalse volikirjaga. Kus see täpselt sätestatud on, et vabasvormis volikiri ei sobi jäi ka saladuseks.

Õhtul koju jõudes kirjutasin Elisasse ka kirjaliku pöördumise. Selgitasin olukorda ja pakkusin välja kolm lahendust:

1. Vormistame lepingu nii ümber et mina hakkan olema paketi omanik

2. vormistame minu nimele mittenotariaalse volituse

3. lõpetan lepingu hoolimata tähtajalise lepinguga seotud leppetrahvidest (siin jätsin mainimata et tean millise seaduse alusel saan tähtajalise lepingu lõpetada ennetähtaegselt ning leppetrahve tasumata).

Reedesel päeval tuli tööl hommikul kogu juhtum jutuks ning meenus, et see volitamise teema on kahtlane kuna olen isegi kokku puutunud volitamise küsimustega seoses ühe juristiga. Helistasin siis Elisa infotelefonile ja palusin vastust millises seaduses on sätestatud, et volitus peab olema notariaalne kuna uurisin enne tsiviilseadustikku ja elisa üldtingimusi ja ei leidnud sellist punkti. Infotelefonilt teatati mulle väga ebaviisakalt et Elisa ei ole kohustatud mulle ette lugema seadusi ja ÜKSKI firma ei tee tehinguid lihtvormis volitusega (Starman ja Elion teevad raudselt). Avasin ka teenindaja silmaringi ning selgitasin, et telekommi firma nimega Starman võtab vastu vabasvormis volikirja. Vastused sain ikkagi ebaviisakad ja muide… Notariaalset volikirja nüuavad Eesti Vabariigi seadused ja kõik!

Kirjutasin taaskord kirjaliku pöördumise Elisale… pealkirjaks seekord pretensioon ja sain vastuse tunni jooksul, et minu küsimused nõuavad rohkem uurimist ja nad vastavad mulle esimesel võimalusel.

Nüüd siis ootan vastust…

PS! Vahepeal tegi Silja avalduse viia oma nr konkurendi juurde ja kui teda tagasi moositi saime teha venna numbri meie paketti tasuta kuna Silja selgitas, et nii palju jamamist ja tahab Elisast loobuda.Nüüd lubati numbriteisaldamise avaldus allkirjastada digitaalselt mida enne ei lubatud mingil tingimusel. Muidu oleks numbri omaniku vahetus maksnud 10 euri.

Kuidas ma kohvri sain!

Nonii! Läksin täna Ülemiste keskusesse mõttega osta üks kohver, millele silma oli peal pannud juba mõni aeg tagasi! Läksime esimesse poodi. Baggage pood oli esimene… märkasin kohe seda kohvrit ja jalutasin poe teise otsa selle juurde… müüja vist vaikselt tere ütles aga kindlalt ei mäleta. Vahtisin ja nõppisin seda kohvrit riiulil.. müüja ei pööranud mulle mingit tähelepanu, ei aidanud mul seda riiulilt alla võtta ega ei tahtnud mind märagata. tegin kohvri lahti vahtisin siit ja sealt ning kuna ma kohvri sildilt infot ei leidnud uurisin müüjalt, et mitu liitrit selle koti suurus on. Vastus lihtne ja lühike: “Ma ei oska öelda” Otsustasin siis et kuna ma teadsin et ka The Bag poes on sama kohver lähme sinna.. ehk seal tahetakse kaupa müüa.

The Bag oli tore. Müüjalt küsisin kohe, et kui suur see koher võiks olla (sama mudel, mis eelmises poes). Kohvir sildil suuruse infot polnud aga müüja vaatas teiste kohvrite järgi umbkaudse suuruse. Meeldiv aga mitte supermõnna. Mõtlesime siis, et vaataks igaksjuhuks ka Samsonite poodi. Arvasime, et seal on liiga kallid kohvrid kuid otsustasime siiski vaadata.

Samsonite poodi sisse astudes saime kohe meeldiva tervituse osaliseks ning enne kui arugi saime oli väga meeldiv ja abivalmis ja asjatundik müüa meie juures. Tutvustas uusimat mudelit, mis oli jube kerge. Küsisime, et mis on hind ning selgitasime, et see on natuke eelarvest välja. Seejärel tutvustas müüja meile soodsamat mudelit, mis oli väga ilus ja tundus ka vastupidav. Nii mõnusasti kohe krabas kohvri riiulilt alla ja näitas taskuid, tegi kohvir lahti. Parajal hetkel tõmbus korraks kaugemale kui tahtsime natuke omavahel nõu pidada. Super teenindus.

Tulemus: Ostsin kvaliteetsema kohvri kui alguses plaanis ja maksin 2 korda rohkem kui olin plaaninud ja olen nüüd nii rõõmus oma ostu üle. Super teenindus. Minge Ülemiste Samsonite poodi.

Mack BBQ Tartu mntl

Käisime Dianaga Mackis ja peab ütlema et kõik oli super luks hea. Raili teenindas meid ja jube hea oli. Onionburgerit sõin ja see oli super hea… oleks miskit veel tahtnud aga kõh oli juba nii täis et jube

Abakhan Pärnu mntl

Käisin siis eile seal kangaid ja asju sotama… Esitekson imelik see, et erinevas poe otsas ostes peab erinevatesse kassadesse maksma. See on minumeelest tänapäeval ikka täitsa imelik.. kassasüsteem peaks ju ikka võimaldama ühilduvust või siis ei usalda ülemused erineva poe nurga teenindajaid samaväärselt mulje jäi küll selline.

Ja siis ühes otsas ära ostnud läksin teise otsa seal oli üks teenindaja Loire, kes väga ebaviisakalt klientidega käitus kuna ta seadis niidurulle ritta ja keegi soovis maksta… nii ka mina.. selle peale nähvas mull et teine kassa on ka avatud… esiteks miks ma pean minema jube kaugele kassasse ja teiseksk ust ma tean millises kassas saab milliste asjade eest tasuda… kui on siuke erisüsteem ei peaks kliendi peale end välja valama. Ja proua Loire muidugi ka rääkis kõva häälega oma ette kuidas siin ikka kõik nii laiali ja milline korraslagedus ja et kliendid ikka jube nõmedad on, et ajavad korvid ja riiulid segamini HAHAHAHAHAAA:.. ma tema ülemusena teeksin noomituse. Kahjuks või õnneks ma aga pole ta ülemus

Balti jaama R-kiosk perroonide juures

Sisenesin kioskisse, kus oli peale minu veel 5või 6 klienti kõik vaikisid ja vaatasid mida osta. Müüjad seevastu aga olid küllaltki kõnekad Klatshisin kõva häälega kuidas hommikul käis mingi imelik klient… tundus et tegu oli sellise puudega, mis nägi võõrastele naljakas või oli see inimene veic kaltsakas või ei tea täpselt… tekkis huvi küll kui juttu kuulata (aga siiski… kas see on ikka kõige viisakasm???) Järgnes see, et müüjad hakkasid arutama kuidas ikka juba tahaks koju minna ja ohkimist oli rohkem kui rubla eest… Kui minu ees noormees maksis arutasid müüjad (ka see kes kliendiga tegeles) et peaks uksele panema sildi “läksime koju, ei tea millal tagasi” kui mina letti jõudsin arutasid nad et ohh eha nii pea ikka atagsi ei tuleks… Tahtsin mõttes öelda et eks kui raha osta saab siis ikka tuled või et kirjutagu silt ja pealkirjask pangu lahkumisavaldus. No ega seda ei tasunud loota et minuga suheldaks teenindamise ajal.. aga liskas tähelepeanu puudusele hakkas müüja kes minuga tegeles lehitsema oma ajakirja ajal mil ma raha juurde otsisin

Sellist teenindust kohtab siis Baltas… ja veel heateenidnuse kuu  eel (see oli paar päeva atgasi)

Chicago 1933

Täna sai käidud siis selles chicago restos, millest olen palju head kuulnud… seega mu ootused olid KÕRGED!!! Alustame siis otsast: Astusin sisse.. nägin palju riidepuid otse ukse kõrval. Tervitamas polnud seal kedagi, sega ma sinna ka oma riideid ei pannud (olin veic segaduses). Läksin edasi ja nägin et palju rahhast on ja mõned vabad lauad on bronitud. vaatasin naca ringi seistes ühe kohapeal ei tundnud et keegi oleks mind näinud… 1. suur miinus… OK nägin teenindajat endale lähenemas aga kui ma talle olin TERE ära öelnud hakkas ta must eemalduma… pidin ise pakkuma varianti, et äkki saaks ühe laua koristada, mis oli ainuke vaba diivan, et saamsin sinna istuda. OK istusin ja issi ka tuli jub kohale… saime teada, et meie teenindaja kannab rinnas silti ÕPILANE… mõtlesin et no tore või õigemini et OMFG… ja nii läkski.. sellesk et midagi saada pidime ootama kaua (korra pidin isegi minema ise leti juurde… üks kohv jäi toomata, pidime ise uuesti meelde tuletama… väga emotsioonitu.. pidin ise vestlust jhtima kui teenindaja (üks noormees) oli meie juures… raske päev ei ole vabandus… ma tean seda! teenindus oli null…. mitte sitt aga null, ei m idagiütlev null!

Veel pean ma mainima tüdrukute riietust. See oli nagu teenijannadel filmides 1933 aastal aga õhtusel ajal ja nädalavahetusel sobiks ikka midagi sellist, et ribakas kleit ja pael sulekesega ümber pea… if u know what i mean… diamond are the girls best friend!

jätsime viisakusest jotsi aga raske südamega… kui seal sünnat pean palun kindlasti endale kogenud eenindajad! õpilane ei tähenda 0 teenindust… emotsioon peab olema kõigil!!!

Mac BAR-B-QUE 23.12.2009.

Noniii… armas MAC esiteks pean ütlema seda, et ma tean täpselt, mis tunne oli Ivil ja Andresel… siirupi pumbad olid väidetavalt puhtad

tuulekas oli trammis laudade ja muu orgunniga ja Ivi pidi võtma pool saali ja veel ühe tüdruku laudu, kes ise eriti väga hakkama ei saanud…

Sõime mingit burksi, mida varem polnud söönud ja quessadillasid ette. toit oli väga hea ja naljakat spordi vilet kasutati märguandeks, et toit on valmis

aga märkida tahaksin seda tundmatut tüdrukut, kes siis tööl oli… käib ringi nagu silmaklappidega… käis mitmeid ringe tühjade kätega kui klientide laudadel oli tühjad nõud ja kui kliendid ootasid et neid vastu võetaks ja laud puhtaks tehtaks, et nad saaksid sinna istuda ei toimunud see üldse kiirelt… ka tellimist pidid inimesed suht kaua ootama… Soovitused sellele anonüümsele tüdrukule: Vaata ringi, ära käi kunagi tühjade kätega ringi ja mis peamine reageeri ehk suhtle kliendiga ka siis kui sul pole aega peatuda.. ütle et sa kohe tuled ja oled neid märganud